Bituumenpraimeri tihedus ja ühe liitri mass
Praimer on külm bituumenkrunt. Seda nimetatakse külmaks, sest enamasti ei vaja see enne kasutamist kuumutamist, täiendavat valmistamist ega keerukat ettevalmistust.
Praimer on tavaliselt kohe kasutusvalmis ning sobib otse ehitustöödeks. Erandiks võivad olla erikoostised, näiteks praimerkontsentraat, mida tuleb enne kasutamist tootja juhiste järgi lahjendada. Selliseid variante kohtab siiski harvem kui kasutusvalmis bituumenpraimereid.
Kõige sagedamini kasutatakse praimerit katusekatte ehitamisel. See on krundikiht, millega valmistatakse aluspind ette rullkatuse- ja hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamiseks.
Orgaanilise lahustiga valmistatud praimerit tuleb kasutada hea ventilatsiooniga, eemal lahtisest tulest ja sädemeallikatest. Täpsed hoiu-, pealekandmis- ja kuivatusnõuded võetakse konkreetse koostise juhendist ning ohutuskaardilt.
Praimer aitab pinnalt tolmu siduda, parandab katusematerjali nakkumist aluspinnaga ning tasandab osaliselt katet, tungides väikestesse pragudesse, pooridesse ja ebatasasustesse. Nii muutub hüdroisolatsioon töökindlamaks ning katusematerjalide kasutusiga pikeneb.
Praimeri massi tabel
Praimer on keeruka koostisega ehitusmaterjal, mistõttu on selle tihedust välitingimustes raske täpselt määrata. Mõõtmised tehakse tavaliselt eriseadmetega laborites.
Praktilistes arvutustes saab siiski kasutada keskmisi väärtusi. Need aitavad määrata praimeri ligikaudse massi, kulu ja ühe liitri materjali massi.
Praimeri tihedus ja ühe liitri mass
| Materjal | Tihedus (g/cm³) | Praimeri kulu (kg/m²) | 1 liitri mass (kg), viga kuni 5% |
|---|---|---|---|
| Praimer | 0,9–1,0 | 0,2–0,4 | 0,89–1,00 |
Praimeri erikaalu arvutamine
Enne arvutamist tuleb mõista erikaalu ja tiheduse erinevust.
Erikaal on aine või materjali raskusjõu ja ruumala suhe. Seda saab väljendada valemiga:
γ = ρ × gkus:
γon erikaal;ρon materjali tihedus;gon raskuskiirendus, ligikaudu 9,81 m/s².
Tulemust mõõdetakse njuutonites kuupmeetri kohta ehk N/m³.
Ehitusarvutustes kasutatakse praktikas sagedamini mitte erikaalu ühikutes N/m³, vaid tihedust ja kindla materjalimahu massi. Praimeri puhul on mugav arvutada ühe liitri või vajaliku koguse kogumassi.
Praimeri tihedus
Iga aine tihedus näitab, kui suur mass materjali mahub ühte kuupmeetrisse. Praimeri puhul võib see näitaja koostisest, temperatuurist ja konkreetsest tootjast olenevalt muutuda.
Peamine tegur on temperatuur. Temperatuuri muutudes muutuvad bituumenkoostise viskoossus ja käitumine, mistõttu võivad tegelik tihedus ja kulu keskmistest väärtustest veidi erineda.
Seetõttu tasub enne praimeri kasutamist vaadata konkreetse toote tehnilist dokumentatsiooni. Esialgseteks arvutusteks võib aga lähtuda tabeli väärtustest.
Kuidas tabeli andmeid kasutada?
Praimeri massi ligikaudseks arvutamiseks võib lähtuda ühe liitri massist. Näiteks kui üks liiter praimerit kaalub umbes 0,84 kg, siis kümme liitrit kaalub ligikaudu 8,4 kg.
Arvestada tuleb ka kuluga. Kulu 0,2–0,4 kg/m² korral võib ühest kilogrammist praimerist piisata ligikaudu 2,5–5 m² pinna jaoks. Täpne kulu oleneb aluspinnast: poorne ja tolmune pind imab rohkem materjali kui tihe ning sile.
Kokkuvõte
Ühe liitri praimeri mass on ligikaudu 0,89–1,00 kg, võimaliku veaga kuni 5%.
Praimeri keskmine tihedus jääb vahemikku 0,9–1,0 g/cm³ ja ligikaudne kulu on 0,2–0,4 kg/m².
Täpseks arvutuseks on parem kasutada tootja andmeid, kuid materjalikoguse esialgseks hindamiseks piisab tavaliselt esitatud väärtustest.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju kaalub üks liiter praimerit?
Bituumenpraimeri ligikaudne mass on tavaliselt 0,89–1,0 kg/l. Täpne väärtus oleneb koostisest, lahustist, temperatuurist ja tootjast.
Kui palju praimerit kulub ühe ruutmeetri kohta?
Ligikaudne kulu on 0,2–0,4 kg/m². Poorne, tolmune ja kare aluspind imab rohkem materjali kui tihe ning sile pind.
Miks tuleb praimeri andmeid tehnilisest lehest kontrollida?
Praimerite bituumeni- ja lahustisisaldus, viskoossus ning kuivainesisaldus erinevad. Seetõttu on ostmisel ja vastutusrikastel töödel parem kasutada konkreetse toote tehnilist lehte.