Mangaani tihedus, omadused ja kasutusalad

Mangaan on keemiline element ja siirdemetall, mida kasutatakse laialdaselt metallurgias. Looduses leidub seda maakides ja mineraalides; tööstuses on mangaan eriti tähtis teraste ja sulamite lisandina.

Mangaani sisaldavad paljud malmi- ja teraseliigid. Seda kasutatakse desoksüdeerimiseks, väävli sidumiseks ning metallmaterjalide tugevuse, kulumiskindluse ja löögisitkuse parandamiseks.

Mangaani tiheduse tabel

Mangaani tihedus oleneb kristallmodifikatsioonist, puhtusest ja temperatuurist. Võrdlusarvutustes kasutatakse sageli keskmist 7,3–7,4 g/cm³. Suuremad erinevused võivad tuleneda lisanditest ja proovi seisundist.

Mangaani tihedus ja 1 m³ mass

Mangaani omadused

Mangaan on hõbehall, kergelt punaka varjundiga metall. Puhtal kujul on see üsna kõva, kuid habras. Ilma olulise rauasisalduseta ei ole mangaan tavaliselt tugevalt magnetiline.

Mangaani sulamistemperatuur on umbes 1246 °C ja keemistemperatuur ligikaudu 2061 °C. Hapnikuga kokku puutudes tekib metalli pinnale õhuke oksiidikiht.

Mangaani peamine tööstuslik väärtus seisneb võimes parandada terase omadusi. Sulamites suurendab see tugevust, kõvadust ning löögi- ja kulumiskindlust. Mangaani leidub ka teatavates värvilistes sulamites, näiteks stabiilse elektritakistuse tõttu kasutatavates manganiinides.

Väikestes kogustes on mangaan organismidele vajalik mikroelement, kuid liigne kokkupuude selle ühenditega võib olla mürgine. Mangaanitolmu ja -ühenditega töötamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Mangaani kasutusalad

Metallurgias kasutatakse mangaani desoksüdeerija ja legeeriva lisandina. Suure mangaanisisaldusega terased on kulumis- ja löögikindlad ning sobivad purustus-, kaeve- ja raudteeseadmetele.

Mangaani kasutatakse ka ferromangaani, silikomangaani, pronkside, messingite, kemikaalide, patarei- ja akumaterjalide ning kindlate elektriliste omadustega erisulamite tootmisel.