Parafiini tihedus, omadused ja kasutusalad

Parafiin on tahkete küllastunud süsivesinike segu, mida saadakse peamiselt naftast ja põlevkivi töötlemissaadustest. Parafiinseid aineid võib leiduda ka teatavates vaikudes, tõrvades ja looduslikes vahades.

Kergete ja raskete süsivesinike koostise ning vahekorra järgi võib parafiin olla tahke, pehme, vedel või mikrokristalliline. Omadused olenevad margist, puhastusastmest ja õlisisaldusest.

Parafiini tiheduse tabel

Parafiini mass sõltub tihedusest, koostisest ja õlisisaldusest. Ligikaudses arvutuses kasutatakse sageli 0,87–0,92 g/cm³, mille järgi kaalub 1 m³ parafiini umbes 870–920 kg.

Parafiini omadused

Parafiin on tavaliselt valge või kergelt läbipaistev vahataoline aine. Sulana on selle viskoossus suhteliselt väike. Materjal on paljude reagentide suhtes keemiliselt inertne ja vees halvasti lahustuv.

Parafiini sulamistemperatuur on enamasti umbes 45–65 °C, kuid täpne väärtus oleneb margist ja koostisest. Parafiini oksüdeerimisel saadakse aineid, mida kasutatakse pesuvahendites, määrdeainetes, kosmeetikas ja tehnilistes segudes.

Otstarbe ja puhastusastme järgi jaotatakse parafiinid järgmiselt:

• kõrgelt puhastatud toidu- ja meditsiinilised margid;
• kõrgelt puhastatud tehnilised margid toiduga mitteseotud tootmise jaoks;
• puhastatud tehnilised parafiinid;
• eriparafiinid, sealhulgas tuletikuparafiin ja suurema õlisisaldusega segud.

Parafiini kasutusalad

• küünalde ja tikkude tootmine;
• määrde- ja kaitsesegude valmistamine;
• kosmeetika ja vaseliini tootmine;
• parafiinravi ja meditsiinilised protseduurid;
• pakendi-, immutus- ja hüdroisolatsioonisegud;
• vahapaber, pinnakatted, kriidid, poleerained ja elektriisolatsioonisegud;
• suusa- ja lumelauamäärded;
• laboritöö ning üksikud tehnoloogilised protsessid.

Sulanud parafiiniga töötamisel tuleb arvestada tuleohuga ja hoida ettenähtud temperatuuri, sest ülekuumenemine võib süüdata aurud või materjali enda.