Ruuttoru mass jooksva meetri kohta
Profiiltoru on terasest valtstoode, mille ristlõige pole ümmargune. Profiil võib olla ovaalne, ristkülikuline, ruudukujuline või ribiline. Toru valmistatakse terastooriku külm- või kuumvaltsimisel. Pärast valtspingi läbimist keevitatakse pikiõmblus ning lisatöötlusega eemaldatakse pinna ebatasasused ja sisepinged.
Tootmistehnoloogia järgi võivad profiiltorud olla:
-
süsinik- ja madallegeerterasest,
-
alumiiniumist,
-
roostevabast terasest,
-
tsingitud.
Tsinkimist kasutatakse keskkonnamõjule vastupidavate ja nähtavate metallkonstruktsioonide meeldiva välimusega profiilide tootmisel. Tsink pikendab valtstoote eluiga ning annab hea korrosioonikaitse.
Kasutamise eelised:
-
väikese massi tõttu väiksem metallikulu ja seega hoone mass,
-
kergmetallkonstruktsioonide lihtsam ning odavam paigaldus,
-
nüüdisaegne välimus,
-
väike tuleoht,
-
kvaliteetse materjali ja õigete paigaldustingimuste korral suur tugevus ning töökindlus.
Profiilvaltstooteid on ümartorudest märksa mugavam transportida ja ladustada.
Profiiltorude mass
Profiilvaltstooteid kasutatakse hoonekarkassides, mitmesugustes metallkonstruktsioonides ja autotööstuses ehk suure mehaanilise ning vibratsioonikoormusega tingimustes.
Metalltoodete koguse ja massi õige arvutus on tähtis. Hulgilaost ostes ei mõõdeta torusid kilomeetrites, vaid metalltoote mõõtühik on kilogramm. Kui ruudukujulise profiiltoru ühe jooksva meetri mass on teada, saab kogu pikkuse massi hõlpsasti arvutada.
Mõõt määratakse ristlõike külje pikkuse järgi. Näiteks 20 mm küljega ruuttoru tähis on 20 × 20 ja 40 mm küljega torul 40 × 40.
Profiili mõõt valitakse tehnilise ülesande järgi. Lihtsates mööblikonstruktsioonides, mänguväljaku elementides või dekoratiivpiiretes võib kasutada ristlõiget 20 × 20. Massiivsed konstruktsioonid, näiteks reklaamtahvlid, vajavad suurema koormuse jaoks arvestatud profiili.
Massi mõjutab ka seinapaksus. Kõige täpsema tulemuse annab ruuttoru sortimenditabel. Kasutada võib metalltoodete massikalkulaatoreid, kuid partii tegelik mass võib seinapaksuse, profiilimõõtude, nurgaraadiuste ja terasemargi tolerantside tõttu teoreetilisest erineda.
Ruuttoru ühe jooksva meetri teoreetiline mass
| Mõõt (mm) | 1 m mass (kg) | Mõõt (mm) | 1 m mass (kg) | Mõõt (mm) | 1 m mass (kg) |
|---|---|---|---|---|---|
| 15×15×1,0 | 0,426 | 40×40×2,0 | 2,33 | 80×80×6,0 | 13,46 |
| 15×15×1,5 | 0,605 | 40×40×3,0 | 3,36 | 90×90×5,0 | 13 |
| 20×20×1,0 | 0,583 | 40×40×4,0 | 4,3 | 100×100×6,0 | 17,22 |
| 20×20×1,5 | 0,841 | 50×50×3,0 | 4,31 | 100×100×7,0 | 19,78 |
| 20×20×2,0 | 1,075 | 50×50×4,0 | 7,08 | 100×100×8,0 | 22,25 |
| 25×25×1,5 | 1,07 | 50×50×5,0 | 8,57 | 120×120×6,0 | 20,99 |
| 25×25×2,0 | 1,39 | 60×60×5,0 | 8,3 | 120×120×8,0 | 27,27 |
| 25×25×2,5 | 2,07 | 60×60×6,0 | 9,69 | 140×140×6,0 | 24,76 |
| 30×30×2,0 | 1,7 | 70×70×4,0 | 8,07 | 140×140×8,0 | 32,29 |
| 30×30×2,5 | 2,07 | 70×70×5,0 | 9,87 | 180×180×8,0 | 42,34 |
| 30×30×3,0 | 2,42 | 80×80×5,0 | 11,44 | 180×180×10 | 52,03 |
Ruudu- või ristkülikukujulise terastoru ligikaudse massi saab arvutada valemiga:
Mm ≈ 0,0157 × S × (A + B − 2S)kus A ja B on profiili välisküljed millimeetrites, S seinapaksus millimeetrites ja Mm ühe jooksva meetri mass kilogrammides. Valem annab ligikaudse tulemuse; täpne mass tuleb võtta sortimenditabelist või tootjapassist.
20 × 20 ruuttoru üks meeter kaalub 1 mm seinapaksuse korral 0,583 kg ja 2 mm korral 1,075 kg.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas leida ühe meetri ruuttoru mass?
Mass võetakse sortimenditabelist külje mõõdu ja seinapaksuse järgi. Suurem ristlõige ning paksem sein suurendavad jooksva meetri massi.
Kuidas arvutada torupartii massi?
Valitud profiili ühe jooksva meetri mass tuleb korrutada torude kogupikkusega. Täpse ostukoguse puhul arvestatakse standardit ja tolerantse.
Kas ruuttoru massi võib arvutada terase tiheduse järgi?
Kontrollarvutuseks küll, kuid praktilisem on kasutada profiili tabelimassi, mis juba arvestab ristlõike kuju ja seinapaksust.