Laki tihedus ja ühe liitri mass

Värvimistöödel on laki- ja värvkatted ühed olulisemad materjalid ning nende tootmisega tegeleb spetsialiseerunud tööstusharu.

Lakid on vedelad või poolvedelad ained, mis moodustavad kuivades kaetud pinnale õhukese läbipaistva läikiva kile. Kile kaitseb pinda füüsiliste ja keemiliste kahjustuste eest. Üldistatult koosneb lakk tahkest, läbipaistvast ja mittelenduvast ainest ning vedelast lenduvast komponendist.

Lakiliigid

Tahke komponendina kasutatakse sünteetilisi või looduslikke vaike. Need lahustatakse vedelikus, mis määrab valmistoote omadused. Lahustiteks võivad olla:

• alkohol;
• eeterlikud õlid;
• kuivavad õlid;
• atsetoon;
• vesi ja muud ained.

Leidub ka lahustita lakke. Väikese viskoossuse annavad neile eri lisandid ehk oligomeerid. Sellised lakid kõvenevad üksnes katalüsaatori ehk kõvendi juuresolekul. Tavaline lakisegu kõveneb oksüdatiivse polümerisatsiooni või lahusti aurustumise käigus.

Levinud lahustid, mille järgi eristatakse ka lakirühmi, on:

• alkohol;
• tärpentin;
• õlid, sealhulgas kuivavad õlid ja kopaalid.

Eristatakse veel alküüd-, nitro-, bituumen-, epoksü-, naftapolümeer-, alküüdkarbamiid-, polüuretaan- ja polüakrülaatlakke. Igal liigil on oma tehnilised omadused ning pealekandmis- ja kasutuseripära.

Laki mass

Laki tihedus on oluline näitaja, sest lakitooteid võidakse osta massi järgi, kasutamisel on aga mugav arvestada liitrites. Kui on vaja teada ühe liitri laki massi, tuleb kg/m³ või g/cm³ esitatud tihedus teisendada sobivasse ühikusse.

Paljude levinud lakkide ligikaudne tihedus on 0,91–0,93 kg/l. Üks liiter sellist lakki kaalub seega umbes 920 g. See ei ole universaalne väärtus: vesi-, alküüd-, polüuretaan-, epoksü- ja nitrolakkide tihedus võib märgatavalt erineda. Väikese koguse hinnanguks sobib keskmine väärtus, suurema mahu korral lähtuge tootja andmelehest või kaaluge kontrollkogus.