ET

Saepuru puistetihedus: 1 m³ mass puuliikide järgi

Puidu töötlemisel tekivad väikesed puiduosakesed ehk saepuru. Osakeste suurus oleneb kasutatavast tööriistast. Koduses majapidamises ja tootmises käsitatakse saepuru sageli puidutööstuse jäägina, kuid selle puistetihedus muutub tugevalt puuliigi, niiskuse, fraktsiooni ja tihenemise järgi. Seetõttu määratakse mass kas konkreetset partiid kaaludes või kasutatakse tabeli võrdlusväärtusi.

Saepuru kasutusalad

Saepuru kasutatakse laialdaselt ehituses ja põllumajanduses ning sellest pressitakse kütteseadmete jaoks pelleteid.

  • Ehitus.

Puidutööstuse jääkidest ehk saepurust valmistatakse saepuruplaate. Neid kasutatakse siseseinte ja vaheseinte ehitamisel ning põrandate rajamisel. Peenest puidufraktsioonist toodetakse ka türsoliiti, termoporiiti ja muid ehitusmaterjale. Sideainena kasutatakse vaike; koostis sisaldab ka antiseptikume ja leegiaeglusteid.

Saepuru sisaldavad ka mõned betooniliigid. Sellistes kergbetoonides nagu saepurubetoon, puitbetoon ja kips-saepurubetoon kasutatakse puidutööstuse jääke täiteainena.

Termiz-plaate, mis koosnevad saepurust, suurematest laastudest ja kipsist, paigaldatakse seinte, katuste ning lagede soojusisolatsiooniks.

  • Põllumajandus.

Loomakasvatuses kasutatakse saepuru odava ja hästi vett imava allapanuna. Aednikud laotavad seda taimede alla multšiks.

  • Abrasiivmaterjal.

Pehmete abrasiivsete ja imavate omaduste tõttu kasutatakse saepuru teatavates poleerimisprotsessides, tootmisruumide põrandate puhastamisel, vaip- ja karusnahatoodete puhastamisel ning abi- või täitematerjalina mitmesugustes tootmisprotsessides.

  • Pakendamine ja täitematerjalid.

Väike mass ja madal hind teevad saepurust kättesaadava materjali, millega täita õrnu keraamika- ja klaastooteid pakendades tühimikud. Täiteainena kasutatakse saepuru ka odavate plastide, poorse tellise ja mõne katusekiviliigi tootmisel.

  • Pelletid.

Pelleteid on Euroopas tavakütuse alternatiivina kasutatud juba kaua ning ka meil muutuvad need järjest nõutumaks. Suure soojusvõimsusega pelletikateldes kasutatakse mugava tahkekütusena puidugraanuleid.

Saepuru mass

Saepuru puistetihedus ehk ühe kuupmeetri mass oleneb puuliigist ja osakeste suurusest.

Värskelt puistatud kuiva saepuru mass puuliigi järgi

Puuliik Keskmine puistetihedus, kg/m³ 1 m³ saepuru mass, kg Puuliik Keskmine puistetihedus, kg/m³ 1 m³ saepuru mass, kg
Akaatsia 215 182–225 Lehis 186 151–186
Saar 210 146–266 Kask 182 143–216
Pöök 190 174–230 Mänd 146 87–213
Valgepöök 213 207–223 Kastan 182 168–202
Tamm 227 193–288 Pirnipuu 188 164–199

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju kaalub 1 m³ saepuru?

Tabeli järgi oleneb ühe kuupmeetri kuiva saepuru mass puuliigist ja jääb tavaliselt umbes 87–288 kg vahele. Niiske või tihenenud saepuru on raskem.

Millest oleneb saepuru puistetihedus?

Peamised tegurid on puuliik, osakeste suurus, niiskus, kooresisaldus ning ladustamisel või veol tekkiv tihenemine.

Kas saepuru massi võib arvutada täispuidu tiheduse järgi?

Ei. Saepuru puistetihedus on täispuidu tihedusest märksa väiksem, sest osakeste vahele jääb palju õhku ja tühimikke.