Tekstoliidi tihedus ja 1 m³ mass

Tekstoliit on kihiline konstruktsiooni- ja elektriisolatsioonimaterjal. Selle valmistamiseks immutatakse kangas polümeerse sideainega ja pressitakse. Sideaineks võivad olla fenool-, bakeliit-, polüester- või muud vaigud.

Materjalist valmistatakse hammasrattaid, pukse, liugelaagreid, elektrotehnika- ja raadiotehnikadetaile ning muid osi, mille puhul on tähtsad mehaaniline tugevus ja elektriisolatsiooniomadused.

Eri tekstoliidimarkides kasutatakse erineva koe ja tihedusega kangaid. Alusmaterjal, sideaine ja pressimisrežiim mõjutavad valmismaterjali tugevust, löögisitkust, kihistumiskindlust ja tihedust.

Tekstoliiti toodetakse lehtede, plaatide, varraste ja muude toorikutena. Lehtmaterjali paksus võib margi ja kasutusotstarbe järgi oluliselt erineda.

Tekstoliidi tiheduse tabel

Tabelis on keskmised võrdlusväärtused. Täpne tihedus oleneb tekstoliidi margist, kanga liigist, sideaine kogusest ja tootmistehnoloogiast.

Paljude levinud tekstoliidimarkide tegelik tihedus on pigem 1300–1450 kg/m³, kuid arvutustes kasutatakse sageli laiemat vahemikku 1300–1600 kg/m³.

Mahuühiku kaalu arvutamine

Mahuühiku kaal on materjali kaalu ja ruumala suhe:

γ = ρ × g

kus:

• γ on mahuühiku kaal;
• ρ on materjali tihedus;
• g on raskuskiirendus, ligikaudu 9,81 m/s².

Tulemus esitatakse ühikuga N/m³. Tiheduse 1300–1600 kg/m³ korral on tekstoliidi mahuühiku kaal ligikaudu 12,8–15,7 kN/m³.

Tekstoliidi tihedus

Tihedus näitab materjali massi ühes kuupmeetris. Tekstoliidi puhul oleneb see koostisest, kanga tihedusest, vaigu kogusest, niiskusest ja pressimisastmest.

Inseneriarvutuses on kõige õigem kasutada konkreetse margi ja tootja andmeid. Nende puudumisel võib lähteväärtusena võtta 1300–1600 kg/m³.

Kokkuvõte

Ühe kuupmeetri tekstoliidi massiks võetakse tavaliselt 1300–1600 kg. Täpsema arvutuse puhul tuleb arvestada materjali marki, armeeriva kanga liiki ja tehnilises andmelehes märgitud tihedust.