Osmiumi tihedus, omadused, saamine ja väärtuste tabel

Osmium on keemiline element ja plaatinarühma siirdemetall. Kompaktses olekus on see läikiv hõbevalge, sinaka varjundiga metall. Osmium kuulub kõige tihedamate tuntud metallide hulka ja on selle näitaja poolest lähedane iriidiumile.

Tööstuses saadakse osmiumi plaatinametalle sisaldava tooraine töötlemisel. Harulduse, kõrge hinna ja keemiliste iseärasuste tõttu kasutatakse seda piiratud, kuid tehniliselt tähtsates valdkondades.

Osmiumi tiheduse tabel

Osmium on keerukalt käideldav ja haruldane metall, mistõttu määratakse selle täpsed füüsikalised näitajad teatmeandmete ning laborimõõtmiste järgi. Osmiumi keskmine tihedus on umbes 22,61 g/cm³. Seega kaalub 1 m³ osmiumi ligikaudu 22 610 kg.

Osmiumi omadused

Osmium on väga kõva, tihe ja habras. Suure kõvaduse ning hapruse tõttu on seda raske mehaaniliselt töödelda. Osmiumi sulamistemperatuur on umbes 3033 °C ja keemistemperatuur ligikaudu 5012 °C. Metall on paramagnetiline.

Kompaktsel kujul talub osmium üsna hästi paljusid happeid ja leeliseid, pulbrina ning kuumutamisel reageerib aga aktiivsemalt. Osmiumi oluline iseärasus on võime moodustada lenduvat ja mürgist osmiumtetroksiidi. Seetõttu tuleb osmiumiühenditega töötades rangelt järgida ohutusnõudeid.

Osmiumil ei ole teadaolevat bioloogilist rolli elusorganismides. Mõned selle ühendid, eriti osmiumtetroksiid, on mürgised.

Osmiumi saamine

Looduses esineb osmium tavaliselt koos teiste plaatinarühma metallidega, eriti iriidiumiga. Seda saadakse plaatinatooraine töötlemise kõrvalsaadusena. Pärast koostisosade eraldamist puhastatakse osmiumi keemiliselt ja taandatakse metalliliseks.

Osmiumi kasutusalad

Harulduse ja hinna tõttu kasutatakse osmiumi piiratud koguses. Peamised kasutusalad on:

• iriidiumi, ruteeniumi ja teiste plaatinarühma metallidega kulumis- ja ülikõvade sulamite valmistamine;
• erikontaktid, otsakud ja detailid, mille puhul on tähtsad suur kõvadus ning kulumiskindlus;
• täitesulepeade sulenibud, täppisinstrumentide toed ja muud väikesed detailid, mis vajavad kõva kulumiskindlat sulamit;
• teatavate osmiumiühendite kasutamine katalüsaatorina;
• osmiumtetroksiidi kasutamine elektronmikroskoopias bioloogiliste proovide fikseerimiseks ja kontrastimiseks;
• ajalooline kasutus hõõglampide hõõgniitides, kust volfram on selle peaaegu täielikult välja tõrjunud;
• teadus- ja laboriuuringud.