Kergkruusbetooni tihedus ja plokkide mass

Kergkruusbetoon on poorse kergkruustäitega kergbetoon. Tavaliselt sisaldab see kergkruusa, tsementi, liiva või muud peent täitematerjali ja vett; tugevust reguleeritakse tsemendimargi, segu koostise ning tihendamisega. Kõrget temperatuuri kasutatakse kergkruusa enda tootmisel, mitte valmisplokkide ühendamisel. Õigesti valitud koostisega peab materjal hästi vastu paljudele kahjustavatele teguritele.

Kergkruusbetooni kasutatakse ehituses laialdaselt, peamiselt selle soojusisolatsiooniomaduste tõttu. Lisaks on see kerge, oma rühma kohta piisavalt tugev ja kuulub mineraalsete ehitusmaterjalide hulka. Sageli kasutatakse seda vahelagedes ja seinte energiatõhususe parandamiseks.

Kergkruusbetooni eelised:

• väiksem tihedus ja kergus;
• vundamendikoormuse vähendamine;
• seinte ladumiskulude vähendamine;
• mehaaniline tugevus;
• suur maht, mis kiirendab ehitamist;
• tihedast betoonist soojemad seinad, kui plokkide paksus ja tihedus on õigesti valitud.

Materjali kergus lihtsustab transporti ning vähendab seetõttu elamu- ja tööstusehituse kulusid.

Kergkruusbetoonplokkide mass

Plokkide valmistamisel kasutatakse lõpptootele poorse struktuuri andvaid kergeid materjale. Kergkruusbetoonploki mass sõltub mõõtmetest ja toorainest. Näiteks 200 × 200 × 400 mm plokk võib kaaluda 6–29 kg.

Kergkruusbetoonil on mitu marki. Vaatleme nende kasutusala.

Kergkruusbetoonplokkide tiheduse arvutamine

Kergkruusbetooni iseärasus on poorsus, mistõttu on oluline arvutada materjali koostisest sõltuvat tihedust. 1 m³ kergkruusbetooni massivahemikud on tabelis.

Arvestada tuleb, mitmest kergkruusbetoonikihist (1, 2 või 3) vahelagi koosneb. Kõige sagedamini on kate ühekihiline ja selle tihedus 900–1100 kg/m³. Muudel juhtudel on kergkruusbetooni kuupmeetri mass suurem. Seinte soojustamiseks kasutatava jämeda struktuuriga materjali mass on enamasti umbes 500–600 kg/m³.

Kergkruusbetoonplokkide tihedus on teistest ehitusmaterjalidest väiksem, kuid see ei tähenda väikest mehaanilist tugevust. Graanulite sisemine struktuur suurendab vastupanu suurtele koormustele ning kaitseb plokke ja paneele purunemise eest. Graanulisuuruse järgi jaguneb kergkruus:

• liiv – fraktsioon 0–5 mm;
• kruus – fraktsioonid 5–10, 10–20 ja 20–40 mm;
• kergkruuskillustik ehk purustatud kergkruus – fraktsioon 0–10 või 5–40 mm.

Kerge poorse täitematerjali tähtis omadus on puistetihedus. Mahuline puistemass, graanulite maht ja poorsus annavad koos materjalile vajalikud soojusisolatsiooniomadused. Väärtused võivad olla 250–800 kg/m³. Igal kergkruusamargil on oma piirid, näiteks M300 tihedus on 250–300 kg/m³.

Mahumassi järgi jagatakse kergkruusbetoon kolme alarühma:

1. Soojustuslik – mahumass umbes 350–600 kg/m³. Kasutatakse soojustuskihina, mitte suure kandekoormuse jaoks.
2. Konstruktsioonilis-soojustuslik – umbes 600–1200 kg/m³. Kasutatakse seinaplokkides ja piirdetarindites.
3. Konstruktsiooniline – umbes 1200–1800 kg/m³. Kasutatakse suuremat tugevust nõudvates kohtades.

Kergkruusbetoonil on ka tugevusklass, mis näitab materjali purunemiskindlust. See sõltub tootmisel kasutatud tsemendi kvaliteedist ja margist. Tootmise ajal võib kergkruusbetoonile lisada kvartsi ning kruusa segu, mis suurendab tugevust.