Pinnase mass 1 m³ kohta ja tiheduse tabel
Inseneriarvutustes käsitatakse pinnase erikaaluna tavaliselt pinnase või selle tahkete osakeste ruumalaühiku kaalu. Näitaja oleneb mineraalsest koostisest, orgaaniliste ainete sisaldusest, niiskusest ja poorsusest. Kui pinnases pole palju taimejääke, muutub tahkete osakeste tihedus tavaliselt vähe. Järgmises tabelis on mitme levinud pinnaseliigi väärtused.
| Pinnaseliik | Aine tihedus, t/m³ | Tiheduse hälve | |
| t/m³ | % | ||
| Värske savi | 2,74 | ~0,027 | ~0,99 |
| Liiv | 2,66 | ~0,010 | ~0,36 |
| Saviliiv | 2,70 | ~0,017 | ~0,63 |
| Liivsavi | 2,71 | ~0,020 | ~0,74 |
| Mustmuld | 1,45 | ~0,05 | ~3,45 |
Pinnase mahumass
Pinnase mahumass on pinnase mass ruumalaühiku kohta. See pole püsiv suurus, vaid muutub niiskuse, lasumistiheduse ja poorsuse järgi. Tavaliselt eristatakse kuiva ja niiske pinnase mahumassi.
Kuiva pinnase mahumassi ehk pinnaseskeleti massi saab väljendada valemiga O = U × (1 - n), kus U on pinnase osakeste tihedus ja n poorsus ühiku murdosana.
Niiske pinnase mahumass leitakse valemiga O2 = O × (1 + W), kus O on kuiva pinnase mahumass ja W pinnase kaaluline veesisaldus.
Niiske pinnase keskmised mahumassi väärtused on järgmises tabelis.
| Pinnaseliik | Poorsustegur | Mahumass, t/m³ |
| Savi | 0,5 0,6 0,8 1,1 | 1,80 - 2,10 1,70 - 2,10 1,70 - 1,90 1,60 - 1,80 |
| Liiv: - mölline - peen ja väheniiske - keskmiseteraline - jäme ja kruusane | ei märgita | 1,80 - 2,05 1,60 - 2,00 1,60 - 1,90 1,75 - 1,85 |
| Saviliiv | 0,5 0,7 | 1,70 - 2,00 1,50 - 1,90 |
| Liivsavi | 0,5 0,7 1,0 | 1,80 - 2,05 1,75 - 1,95 1,70 - 1,80 |
| Turvas | ei märgita | 0,55 - 1,02 |
Pinnase veealune mahukaal
Veealune mahukaal on loodusliku poorsusega veeküllastunud pinnase ruumalaühiku kaal. Seda kasutatakse nõlvade ja aluste stabiilsuse, filtratsioonierrosiooni ning muude inseneriülesannete arvutamisel. Suurust võib väljendada pinnasemahu kaalu ja tahkete osakeste väljatõrjutud vee kaalu vahena: O3 = O - M, kus O on pinnase mahukaal ja M väljatõrjutud vee kaal.
Korduma kippuvad küsimused
Mille poolest erineb pinnaseosakeste tihedus pinnase mahumassist?
Osakeste tihedus iseloomustab tahket pinnaseainet, mahumass aga pinnase massi ruumalaühikus koos niiskuse, pooride ja lasumusega.
Miks muutub ühe kuupmeetri pinnase mass?
Massi mõjutavad pinnaseliik, niiskus, poorsustegur, tihendatus, orgaanilise aine sisaldus ja mineraalne koostis. Seetõttu võib sama liiki kuiv ja märg pinnas olla erineva massiga.
Miks arvutatakse pinnase veealust mahukaalu?
Seda näitajat vajatakse nõlvade, aluste ja filtratsioonierrosiooni inseneriarvutustes, kui pinnas on veega küllastunud ning osa kaalust tasakaalustab väljatõrjutud vesi.