Kipsi kasutusalad ehituses ja tootmises

Kips on kristallvett sisaldaval kaltsiumsulfaadil põhinev looduslik mineraal ning üks levinumaid siseviimistluse sideaineid. Pärast põletamist ja jahvatamist muudetakse kipsikivi pulbriks, mis veega segamisel kiiresti tardub ja kõveneb. Kättesaadavuse, tulekindluse ja vormitavuse tõttu kasutatakse kipsi ehituses, arhitektuuris, meditsiinis, hambaravis, vormide ja dekoratiivesemete tootmisel.

Kipsi mõiste ja omadused

Looduslik kips on olenevalt lisanditest tavaliselt valge, hall, kollakas või pruunikas. Materjali iseloomustavad väike soojusjuhtivus, mittesüttivus, hea vormitavus ja võime kiiresti algtugevust saavutada. Kipsmaterjalid sobivad sisetöödeks, sest täidavad vormi hästi, annavad sileda pinna ja aitavad ruumi õhuniiskust reguleerida.

Kipsi peamine piirang on tundlikkus pikaajalise märgumise suhtes. Tavalised kipsisegud pole mõeldud pidevaks kokkupuuteks veega ega ilma erikaitseta välitöödeks. Kui toode peab töötama niiskes keskkonnas või koormuse all, valitakse erisegu, lisandid, kaitsekate või teine materjal.

Kipsi teisendid

Olmes segatakse sageli mõisteid kips ja alabaster. Alabastriks nimetatakse tavaliselt põletatud kipsil põhinevat kiiresti tarduvat materjali või remondi- ja ehitustöödel kasutatavat peeneteralist kipsiteisendit. Seleniit on tihe poolläbipaistev siidiläikega kipsiteisend, mida kasutatakse sagedamini dekoratiiv- ja käsitöökivina.

Ehituskipsi kõrval leidub kõrgtugevat, vormi-, meditsiini-, hamba-, skulptuuri- ja dekoratiivkipsi. Nimetus ei tähenda alati üht universaalset standardit: koostis, jahvatusaste, tugevus, tardumisaeg ja kasutusala olenevad margist, tootjast ning norminõuetest.

Ehituskipsi kasutamine

Ehituskipsi kasutatakse krohvides, pahtlites, kuivsegudes, seinte ja lagede remontimisel, juhtliistude kinnitamisel, soonte täitmisel, vaheseinaplaatide valmistamisel ning muudel sisetöödel. Olenevalt margist ja koostisest võib kipsmört tarduda väga kiiresti, mistõttu tuleb segu tööaega alati tootja juhendist kontrollida.

Ka kipsplaat on seotud kipsiga: plaadi südamik valmistatakse lisanditega kipsimassist ja kaetakse väljast kartongiga. Plaate kasutatakse vaheseinteks, seinte ja lagede katmiseks, karpide, kaarte ning riiulite tegemiseks ja pindade tasandamiseks. Niisketes kohtades kasutatakse niiskuskindlaid süsteeme ning järgitakse vuukide ja pinna kaitsenõudeid.

Muude kipsiliikide kasutamine

Kõrgtugevat kipsi kasutatakse kohtades, kus on vaja tugevamat ja vähem poorset struktuuri: vormides, üksikutes ehitustoodetes, mudelites ja tehnoloogilistes rakistes. Keraamika ning sanitaartehniliste toodete valmistamisel hinnatakse kipsvormide võimet imada šlikrist vett ja anda kuju täpselt edasi.

Meditsiinis ja traumatoloogias kasutatakse fikseerimiseks kipssidemeid ning tänapäevaseid kipsisegusid. Hambaravis vajatakse kipsi jäljendite, lõualuumudelite ja laboritööde jaoks. Vormi- ja skulptuurikipsist valmistatakse kujukesi, stukke, suveniire, makette, rosette, karniise ja muid dekoratiivdetaile.

Kus kips on eriti kasulik?

Kips valitakse siis, kui on vaja kiiret tardumist, siledat pinda, mittesüttivust, lihtsat töötlemist ja kuju täpset jäljendamist. Seetõttu on see nõutud kuivas siseviimistluses, remondis, dekoratiivstukkides, kipsplaadi- ja vormitootmises, õppemudelites, hambaravis ning meditsiinilises fikseerimises.

Massi ja tiheduse arvutusandmeid vaata eraldi artiklist kipsi tiheduse kohta.