ET

Asbesti tihedus, omadused ja liigid

Asbesti pole kasutatud ainult ehituses, vaid väga paljudes valdkondades. Mõiste „asbest” ühendab erineva koostise ja omadustega mineraale, mis võivad moodustada peeneid kiude ning mida iseloomustavad hea tugevus, kuumuskindlus, leeliskindlus ja elastsus. Asbest on amfiboolide ja serpentiinide rühmadest koosnev kiulise ehitusega mineraal, mille head omadused on võime lõheneda painduvateks peenteks kiududeks ning keerduda niidiks. Eri asbestiliigid võivad sisaldada magneesiumi-, naatriumi- ja rauaühendeid.

Asbesti püsivust ja bioloogilist käitumist keskkonnas määravad kiukimpude pikkus ja läbimõõt. Kiud võivad olla paar sentimeetrit pikad, nende läbimõõt ei ületa enamasti millimeetrit. Viimase omaduse tõttu käsitatakse asbestikristalli kiude mineraalse polümeerina.

Asbesti tiheduse tabel

Asbesti tihedus oleneb märgatavalt mineraloogilisest liigist. Massiivse materjali arvutustes kasutatakse tavaliselt ligikaudset vahemikku 2,1–3,3 g/cm³, mis vastab kuupmeetri massile 2100–3300 kg. Täpne väärtus määratakse asbestiliigi ja laboriandmete järgi. Võrdluseks on allpool asbesti massi tabel.

Asbesti tihedus ja mass liigiti
AsbestiliikAsbesti tihedus (kg/m³)Värvus
Krüsotiil2490–2530Valge asbest
Kroküdoliit3200–3300Sinine asbest
Amosiit3100–3300Pruun asbest

Asbesti liigid

Nagu eespool öeldud, jaguneb asbest liikideks ja koosneb eri kristallstruktuuriga amfiboolide ning serpentiinide rühmadest:

  • serpentiinmineraalidel, näiteks krüsotiilil, on kihiline või plaadikujuline struktuur;
  • amfiboolidel, näiteks kroküdoliidil, tremoliidil, amosiidil, antofülliidil ja aktinoliidil, on ahelstruktuur.

Toote värvus oleneb asbestiliigist ning just selle tunnuse järgi on neile antud eristavad nimetused. Peamised asbestiliigid on:

  • Valge asbest ehk krüsotiil on valge, võimalike väikeste toonierinevustega. See erineb teistest liikidest raua ja mõne muu elemendi sisalduse poolest. Valge asbesti kiud on õõnsad torukesed. Sulamine algab temperatuuril 1550 °C. Sellel on head soojusisolatsiooniomadused, kuid väike happekindlus ja soojusjuhtivus.
  • Sinine asbest ehk kroküdoliit on pinnakihi kiududes leiduvate rauaioonide tõttu alati sinaka varjundiga. Kiudude paksus on 0,9–1,8 µm. Tugevuselt ei jää see valgele asbestile alla ning kuulub kõigi liikide tugevamate hulka. Sulamistemperatuur on 930–1150 °C. Kiudude keskmine pikkus on 20 mm, kuid mõnikord ulatub 50 mm-ni või üle selle.
  • Pruun asbest ehk amosiit on pruun, võimalike väikeste toonierinevustega. Selle väga pikad kiud on umbes 100–250 mm pikkused ja 0,7–0,2 µm paksused. Peamine erinevus krüsotiilist on märksa kehvem lõhestatavus.

Asbesti tähtsad omadused on kuumuskindlus ja kiudude vastupidavus kemikaalidele, kuid need erinevad liigiti. Krüsotiil talub happeid halvemini, amfiboolasbestid on tavaliselt happekindlamad. Tolmu tekkimisel on siiski iga asbestiliik ohtlik, mistõttu ei tohi vanu asbesti sisaldavaid materjale ohutusnõudeid järgimata lõigata, puurida ega lammutada.

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju kaalub 1 m³ asbesti?

Artiklis esitatud ligikaudne vahemik on 2100–3300 kg/m³. Täpne väärtus oleneb mineraloogilisest liigist, kiudude struktuurist ja materjali seisundist.

Miks on asbest ohtlik?

Oht tuleneb peente asbestikiudude sissehingamisest. Need võivad sattuda kopsudesse, mistõttu nõuavad asbesti sisaldavate materjalide lõikamine, puurimine ja lammutamine eriohutusnõuete järgimist.

Kas vana asbestiga võib ise töötada?

Kodustes töödes on see riskantne. Kui materjal tolmab, puruneb või vajab eemaldamist, on parem pöörduda spetsialistide poole ja järgida kohalikke tervisekaitsenõudeid.