Savi tihedus ja mahumass liigiti
Savi kasutatakse ehituses üsna laialdaselt. See on pehme, plastne ja peeneteraline kivim, millest valmistatakse mörte, laotakse ahjusid ning toodetakse telliseid, keraamikat ja muid materjale. Savi leidub paljudes mullaliikides ning see seob peeni ja jämedaid mineraalosakesi.
Savi kasutamisel ehitus- ja tootmistöödel on sageli vaja teada selle massi. Materjali mass oleneb saviliigist, niiskusest, tihedusest, mineraalsest koostisest ja lisanditest.
Savi tiheduse all mõistetakse tavaliselt materjali massi ja ruumala suhet. Näitaja erineb saviliigist ja koostisest olenevalt märgatavalt. Levinud saviliigid on:
- Tulekindel savi – sinine, kollane, valge või hallikas tihe mass. See sisaldab palju alumiiniumoksiidi ja ränidioksiidi, seda kasutatakse tulekindlates toodetes ning selle tihedus on tavaliselt suur.
- Vanutus- ehk fullersavi – magneesiumiühendeid sisaldav mass, mis võib rasvu ja õlisid imada. Sageli on see hallikasrohelise või oliivja tooniga ning keskmise tihedusega.
- Tavaline ehk potisavi – kuiv ja kõva mass, mis niisutamisel muutub viskoosseks tainjaks aineks. Selle tihedus võib olla suur.
- Soolakas savi – soola- ja kipsilisanditega savimass. Tavaliselt keskmise tihedusega.
- Maarjasavi – tume mass, mille omadused võivad murenemisel muutuda. Keskmise tihedusega.
- Vaigusavi – pruuni, kollast või pruunikaskollast värvi mass, mis sisaldab rauaühendeid ja muid lisandeid. Kuulub tihedamate saviliikide hulka.
- Lubjasisaldusega savi – keskmise tihedusega materjal, mille näitaja oleneb lubjalisandite osakaalust.
Ühe kuupmeetri savi mass liigiti
Ühe kuupmeetri savi massi ligikaudseks määramiseks piisab enamasti materjaliliigi teadmisest. Allpool on savi tiheduse ja ühe kuupmeetri massi tabel.
| Saviliik | Tihedus (g/cm³) | 1 m³ mass (kg) |
| Tulekindel savi | 2,44 | 2440 |
| Vanutsavi ehk fullersavi | 1,8–1,9 | 1880–1900 |
| Tavaline ehk potisavi | 2,56–2,65 | 2560–2650 |
| Soolakas savi | 1,8–1,9 | 1880–1900 |
| Maarjasavi | 1,8–1,9 | 1880–1900 |
| Vaigusavi | 2,54–2,57 | 2540–2570 |
| Rauarikas savi | 1,8–1,9 | 1880–1900 |
| Lubjasisaldusega savi | 1,8–1,9 | 1880–1900 |
Millist savi massi kasutada veol ja mullatöödel?
Väärtused 2,4–2,65 g/cm³ iseloomustavad tihedat mineraalset massi ja mõnda saviliiki. Tarnel, pinnase äraveol ja kalluri esialgsel arvutamisel kasutatakse sagedamini savi mahu- või puistetihedust, mis on väiksem ning oleneb suuresti niiskusest ja tihenemisest.
| Savi seisund | 1 m³ mass (kg) |
| Kuiv kobe savi | 1300–1600 |
| Kuiv tihe savi | 1600–1800 |
| Niiske savi | 1700–2000 |
| Märg või tihendatud savi | 1900–2300 |
Olmelistes veokalkulatsioonides kasutatakse sageli keskmist väärtust ligikaudu 1600–1900 kg/m³. Kui savi on märg, kividega segatud või tugevalt tihendatud, võib kuupmeetri tegelik mass olla märgatavalt suurem.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju kaalub 1 m³ savi?
Veol ja mullatöödel arvestatakse ühe kuupmeetri savi massiks sageli ligikaudu 1300–2300 kg olenevalt niiskusest ja tihenemisest. Tihedate mineraalsete saviliikide võrdlusväärtused võivad olla suuremad.
Miks on tabelis väärtused 2,4–2,65 g/cm³, kuid veomass väiksem?
Väärtused g/cm³ iseloomustavad mõne saviliigi tihedat mineraalset massi. Veol on tavaliselt tähtis mahu- või puistetihedus, mis arvestab kobedust, niiskust ja tühimikke.
Mis mõjutab savi massi kõige rohkem?
Peamised tegurid on niiskus, tihendusaste, saviliik ning liiva, lubja, soolade, kipsi ja kivide lisandid.