Bensiini tihedus ja ühe liitri mass

Tänapäeva maailma on nafta töötlemisel saadava kütuseta raske ette kujutada. Bensiini ja diislikütust kasutatakse peaaegu kõigis tööstusvaldkondades. Bensiini kvaliteedi ja omaduste tundmine on eriti tähtis autojuhtidele.

Mis on bensiin?

Inimene otsib pidevalt uusi lahendusi. Auruvedurite ja raudtee järel jõudis kätte sisepõlemismootori leiutamise aeg.

Esimene naftatöötlemistehas ehitati 1745. aastal, kuid nafta lihtsal destilleerimisel saadi üksnes valgustites kasutatud petrooleumi. 1825. aastal valmistas Briti füüsik Michael Faraday arvukate keemiakatsete käigus esimese tõelise bensiini näidise või täpsemalt väikese süttimispiiriga süsivesinikesegu. Hiljem hakati bensiiniks nimetama kergete süsivesinike segu, mille keemistemperatuuride vahemik on +33 kuni +205 °C.

Aine iseloomulik lõhn ja riik, kust Faraday katseteks toorainet sai, seostusid füüsiku jaoks araabiakeelse sõnaga, mis tähendab lõhnaainet. Nii sai bensiin oma nime.

Bensiinimootori ja esimese auto loomine oli pikk ning keeruline teekond. Paljud leiutajad panustasid sellesse, mida me tänapäeval peaaegu iga päev kasutame.

Kui palju bensiin kaalub?

Bensiini üks põhiomadusi on oktaaniarv, kuid see ei mõjuta bensiini tihedust ja massi peaaegu üldse. Ligikaudu +15 °C juures kaalub üks liiter bensiini keskmiselt umbes 0,70–0,78 kg ehk 700–780 g. Bensiin on veest kergem, nagu näitab järgmine tabel.

Bensiini tiheduse ja ühe liitri massi tabel

Huvitavaid fakte bensiini kohta

• Bensiin on kergete süsivesinike segu, seega pole selle tihedus rangelt püsiv. Ühe liitri massi mõjutavad kütuse koostis, hooajalised lisandid ja temperatuur.
• Soojenedes bensiin paisub, jahtudes võtab aga väiksema ruumala. Seetõttu kasutatakse täpses arvestuses temperatuuriparandust ja ruumala taandatakse sageli +15 °C-le.
• Bensiin on veest kergem ja seguneb sellega halvasti, mistõttu jääb lekke korral tavaliselt vee pinnale. Bensiiniaur süttib kergesti, seega ei asenda massiarvutused tuleohutuseeskirju.
• Oktaaniarv näitab kütuse detonatsioonikindlust mootoris, kuid ei määra iseenesest ühe liitri bensiini massi.
• Varem saadi nafta otsetöötlemisel ainult piiratud osa bensiinifraktsioone. Tänapäevane töötlemine, sealhulgas krakkimine ja reformimine, võimaldab samast naftast saada rohkem kvaliteetset mootorikütust.
• Bensiinimootorite ja autode areng polnud seotud üheainsa leiutajaga, vaid terve rea insenerilahendustega kütusekeemias, süütesüsteemis ja mootori konstruktsioonis.