Muda tihedus: 1 m³ mass oleku järgi
Mudaks nimetatakse seisva veekogu või vooluveekogu sängi põhja tekkivat ainet. See koosneb väga peentest orgaanilise ja mineraalse päritoluga osakestest. Alla 0,01 mm suuruse mudafraktsiooni keskmine osakaal võib ulatuda 50%-ni kogumassist.
Looduslikus olekus on see peeneteraline materjal viskoosne või voolav. Mere või järve põhja ladestunud muda võib koosneda lagunevate kivimite osakestest ja veekogus elanud organismide tahketest jäänustest. Muda liigitatakse seda valdavalt moodustavate osiste järgi:
- lubi-, terrigeenne, aleuriit- ja peliitmuda;
- diatomee-, radiolaaria-, pteropoodi- ja globigeriinmuda.
Leidub ka vulkaaniliste jäänustega muda ning suure orgaanikakoguse roiskumisel tekkinud setteid. Viimast ainet ehk sapropeeli iseloomustab aktiivne vesiniksulfiidi eraldumine.
Kui palju muda kaalub?
Muda massi on vaja teada ehitustöödel, põhjase pinnase veol, mudasette massi arvutamisel, sapropeeli tiheduse määramisel ja muudes tehnilistes ülesannetes.
Mudasette keskmiseks tiheduseks võetakse 1,6 t/m³. Tihedus muutub olenevalt mudaliigist ja füüsikalisest olekust ehk sellest, kas materjal on kuiv või märg. Loodusliku muda ja puistes sapropeeli tihedus ei ole sama. Väärtused on toodud tabelis.
Muda mass oleku järgi
| Olek | Muda mass, t/m³ | Muda ruumala, m³/t |
|---|---|---|
| Märg muda | 1.8 – 2.2 | 0.46 — 0.55 |
| Kuiv muda | 1.4 – 1.7 | 0.59 – 0.71 |
Muda kasutamine
Inimesed on õppinud muda mitmel viisil kasutama. Seotud settekivimite kujunemise algstaadiumina saab muda kasutada loomadele mõeldud mineraalekstraktide tootmisel ning põllumajanduses mullaväetisena.
Mulla parandamiseks peetakse sobivaimaks järvesapropeeli, milles leidub palju kasulikku orgaanilist ainet ja mineraale. See ergutab taimede kasvu ja arengut ning toimib loodusliku antiseptikuna.
Muda käsitatakse mõnikord väetise orgaanilis-mineraalse toorainena, kuid seda ei tohi ilma koostise analüüsi ja sanitaarhinnanguta aias kasutada. Põhjasetetesse võivad koguneda raskmetallid, naftasaadused, haigustekitajad ja liigne sool. Materjali kompostimisel on vaja õiget järelvalmimist, päritolu kontrolli ja põllumajandusnõuete järgimist; muda lisamine üksi ei kõrvalda nakkusohtu.
Mõnda muda- ja põhjasetteliiki kasutatakse sanatooriumides ravimuda koostises. Tavaliselt on need kontrollitud koostise ja ohutusega soolajärvesetted. Muda ei tohiks omal käel raviks kasutada, sest selle omadused olenevad päritolust, koostisest ja sanitaarsest seisundist.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju kaalub 1 m³ muda?
Tabeli järgi kaalub üks kuupmeeter märga muda ligikaudu 1,8–2,2 tonni ja kuiva muda 1,4–1,7 tonni. Tegelik mass oleneb veest, orgaanilisest ainest, mineraalosakestest ja tihenemisest.
Miks muutub muda tihedus nii palju?
Muda koosneb peentest mineraalsetest ja orgaanilistest osakestest, veest ning pooridest. Ühe kuupmeetri mass muutub koos veesisalduse ja sette tihenemisega.
Kas projektis võib kasutada tabeliväärtusi?
Esialgseks hinnanguks küll, kuid nõlvade, aluste, põhjase pinnase äraveo või sanitaartehniliste tööde arvutuseks on vaja laboriandmeid ja konkreetse objekti tingimusi.