Komposti ja kõdusõnniku 1 m³ mass
Mõiste „mahepõllumajandus“ esineb agrotehnika materjalides üha sagedamini. Sellistes süsteemides püütakse vähendada sõltuvust mineraalväetistest ja kasutada rohkem orgaanilisi taimeväetisi, mille hulka kuulub ka kõdusõnnik.
Kõdusõnnik on pruun, sõmer, ühtlane ja kohev mullalõhnaline mass, millel puudub ammoniaagilõhn ning mis tekib sõnniku täielikul lagunemisel. Looduslikes tingimustes kestab protsess poolteist kuni kaks aastat. Valmis kõdusõnniku või komposti ühe kuupmeetri mass on 500–800 kg.
Komposti ja kõdusõnniku tiheduse tabel
| Tihedus, g/cm³ | Tihedus, kg/m³ | Tonne 1 m³ kohta |
|---|---|---|
| 0,5–0,8 | 500–800 | 0,5–0,8 |
Milleks on kompost ja kõdusõnnik kasulikud?
Kvaliteetne kõdusõnnik tekib orgaanika lagunemisel mikroorganismide toimel. See sisaldab taimedele omastatavaid toitaineid, parandab mullastruktuuri ja aitab niiskust hoida. Osakesed jäävad kohevaks, sest nende vahel püsivad õhuvahed. Kõdusõnniku lisamine vaesele liiv- või savimullale võib parandada füüsikalisi omadusi ja taimede toitumist, kuid kogus tuleb valida kultuuri, mullakoostise ja väetise kvaliteedi järgi.
Kõdusõnnikut soovitatakse kasutada multšina. Sellise katte all soojeneb ja jahtub muld aeglasemalt ning kaotab vähem niiskust. Ülemisse juurtega kihti asuvad vihmaussid ja kasulikud mikroorganismid, mis varustavad taimi toitainetega. Kuuma ilmaga ei kuumene kõdusõnnikumultš üle ega kõrveta juurekaela, aidates nii vältida taimede nakatumist haigustekitajatega.
Pärast kastmist või vihma jõuavad komposti toitained järk-järgult juurte lähedale. Komposti kasutatakse ka istikute kasvusubstraadi koostisosana.
Komposti omadused ja toitainesisaldus võivad erineda ning selle mõju taimedele ja mullale pole alati sama. Näitajad olenevad toorainest: veise-, hobuse- või väikeveisesõnnikust, linnusõnnikust või taimejäänustest. Tähtsad on ka loomasööt ja allapanu. Õled ning turvas imavad niiskust, aitavad lämmastikuühendeid hoida ja vähendavad õigel säilitamisel ammoniaagikadu.
Komposti ja kõdusõnniku valmistamine
Looduslikes tingimustes muutub allapanuga kogutud sõnnik hunnikus või erikastis kõdusõnnikuks 1,5–2 aastaga. Valmidust hinnatakse välimuse järgi ning ruumala väheneb 2–3 korda. Allapanuta või vähese allapanuga sõnnik tuleb panna kasti vaheldumisi põhu- või turbakihiga. Vihmaveega toitainete väljauhtumise vältimiseks kaetakse hunnik ruberoidi või kilega. Lagunemise ergutamiseks niisutatakse ja segatakse massi hanguga. Kast peab võimaldama õhu juurdepääsu ning liigse vee äravoolu.
Väikese koguse võib osta eripoest pakendatult. Komposti või kõdusõnniku koti mass võib olla 10–70 kg. Pakendatud loodusväetis maksab puistematerjalist märksa rohkem. Kokkuhoiuks võib osta loomakasvatusettevõttest värsket sõnnikut ja valmistada kõdusõnniku oma aias.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju kaalub 1 m³ komposti või kõdusõnnikut?
Üks kuupmeeter komposti või kõdusõnnikut kaalub tavaliselt ligikaudu 500–800 kg. Väärtus oleneb niiskusest, koostisest, lagunemisastmest ja tihenemisest.
Miks komposti ruumala valmistamisel väheneb?
Lagunemise ajal orgaanika laguneb, osa niiskust kaob ja mass tiheneb, mistõttu võib sõnniku või kompostihunniku algmaht väheneda 2–3 korda.
Kas kõdusõnnikut võib kasutada ainsa väetisena?
Kõdusõnnik parandab mulla struktuuri ja lisab toitaineid, kuid kasutusnorm tuleb valida kultuuri, mulla seisundi ja agrotehniliste soovituste järgi.