Keraamika tihedus ja eri keraamikaliikide mass

Esimesed põletatud savist esemed pärinevad 25.–29. aastatuhandest eKr. Teadlaste väitel lõid inimkonna esivanemad esimese tehismaterjali paiksele eluviisile üle minnes. Alles kolmandal aastatuhandel eKr leiutati potikeder, mis lihtsustas tehnoloogilist protsessi märgatavalt.

Eri maades olid keraamika valmistamiseks ainulaadsed retseptid. Inimkonna arenedes täiustusid nii koostised kui ka tootmisviisid. Meistrid ei piirdunud esemetele lihtsate sissekraabitud mustrite kandmisega, vaid lõid ainulaadseid maalitud ornamente ja kasutasid mitmesuguseid katteid.

Tänapäeval nimetatakse keraamikaks savist ja mõnest muust anorgaanilisest materjalist, näiteks diatomiidist või tripolist valmistatud tooteid, millele lisatakse mineraalseid lisandeid ja mida kuumtöödeldakse.

Keraamika liigid

Kunstiesemete valmistamisel on peamisteks keraamikaliikideks juba ammustest aegadest peetud järgmisi:

• Terrakota – glasuurimata põletatud kollane või punane savi, mille keraamiline kild on poorne.
• Pottsepakeraamika – ahjus põletatud ja läbipaistva glasuuriga kaetud saviesemed, mille kild on poorne.
• Majoolika – Mallorca saarelt pärinev suurepoorilise killu ja sageli reljeefsete kaunistustega keraamika. Valgest või värvilisest savist majoolika kaeti osaliselt pastelset tooni glasuuriga.
• Fajanss – Itaalia meistrite loodud valgest savist keraamika, mille väga peen poorne kild kaeti värvitu glasuuriga ja mis ei paistnud läbi.
• Portselan – ainulaadne keraamikaliik. Selle õhuke poolläbipaistev valge kild ei lase vett läbi. Tootmismaterjalid on kaoliin, plastne tulekindel savi, päevakivi ja kvarts.

Keraamikat kasutatakse laialdaselt ehitus- ja viimistlusmaterjalide tootmisel. Poorne keraamika, mille veeimavus on 8–10%, on läbipaistmatu ja laseb rõhu all vett läbi. Sellest valmistatakse mitmesuguseid seina- ja katusematerjale, drenaažitorusid ning muid tooteid. Glasuuritud poorsest keraamikast toodetakse fassaaditelliseid ja -plaate ning sanitaarfajanssi.

Klinkertellised, põrandaplaadid, sanitaarportselan ja poolportselan valmistatakse paakunud, poorideta killuga keraamikast. Seda liiki keraamika veeimavus on 3–10%. Täiendavad klaasjad pinnakatted ehk glasuurid vähendavad veeimavust.

Tavaline ehitustellis ja keraamiline katusekivi kuuluvad jämeda keraamika hulka. Materjalil on jämedateraline struktuur. Peenkeraamika hulka kuuluvad glasuuritud seinaplaadid, happekindlad tellised ja portselantooted.

Eri keraamikaliikide tiheduse tabel (g/cm³)

Keraamikat liigitatakse ka ehitusliku otstarbe järgi:

• seinamaterjalid (tellised, paneelid ja muud),
• katusematerjalid (katusekivid),
• vahelaematerjalid (talad, plokid, paneelid),
• betoonisegude täitematerjalid (kergkruus),
• vooderdusdetailid (põranda- ja seinaplaadid, dekoor),
• drenaaži- ja kanalisatsioonitooted (torud, teetellised),
• sanitaartehnilised tooted (WC-potid, valamud, vannid),
• happe- ja kuumakindlad tooted: tellised, plaadid ja muud materjalid.

Keraamika mass oleneb killu tihedusest. Seepärast eristatakse tegelikku ja keskmist tihedust. Tegelik tihedus on aine mass poore arvestamata, keskmine tihedus aga looduslikus olekus koos pooride ja tühimikega.