Kuidas eristada portselani fajansist

Paljud inimesed kasutavad kodus eri keraamikaliikidest esemeid, kuid vähesed oskavad nende liiki täpselt määrata. Kõige levinumad on fajanss ja portselan. Näiteks pehmest portselanist tehakse kunsti- ja dekoratiivesemeid, kõvast portselanist nõusid, keraamilisi elektriisolaatoreid, raadio- ja elektrotehnilisi detaile ning sanitaartehnikat. Fajanssi kasutatakse katteplaatide, nõude ja sanitaartehnika tootmisel.

Selles artiklis vaatame, miks need keraamikaliigid nii populaarseks on saanud, ja õpetame eelkõige fajanssi portselanist eristama.

Alustame portselanist. Portselan on peenkeraamiline materjal, mis on väga väikese vee läbilaskvusega ning talub kemikaale ja kõrget temperatuuri. Lisaks on sellel elektriisolatsiooniomadused ja hea mehaaniline vastupidavus.

Portselani valmistamiseks kasutatakse tavaliselt kaoliini, kvartsi, päevakivi ja muid savikomponente. Kondituhka lisatakse ainult luuportselanile, mitte kõigile portselanidele. Tooted saadakse kõrgel temperatuuril, sageli ligikaudu 1200–1450 °C juures põletades. Eristatakse kõva, pehmet ja luuportselani. Kõva portselan on tavaliselt pehmest tihedam ning tugevam, mistõttu kasutatakse seda sageli nõudes, sanitaartehnikas, elektriisolaatorites ja tehnilistes detailides. Pehmet portselani kasutatakse sagedamini dekoratiivesemetes ja peentes nõudes.

Fajansil on sageli valge või hele keraamiline mass, kuid selle struktuur erineb portselanist. Valmistamisel kasutatakse sarnaseid mineraalseid koostisosi, ent massi koostis ja põletusrežiim on teistsugused. Põletustemperatuur on tavaliselt portselani omast madalam, sageli kuni 1280 °C, mistõttu jääb mass vähem paakunuks ja poorsemaks.

Fajanss on poorsem ja selle veeimavus märksa suurem. Seepärast kaetakse see õhukese veekindla glasuurikihiga, et ese ei imaks kasutamisel niiskust ega lõhnu.

Fajansi ja portselani peamised erinevused

Fajanssi aitavad portselanist eristada järgmised viisid:

1. Heli järgi. Portselan kõlab helisevamalt. Koputage õrnalt esemele: selge helisev heli viitab portselanile, madal ja tuhm heli fajansile.
2. Valguse läbilaskvuse järgi. Hoidke eset valguse ees. Kui see paistab läbi, on tegu portselaniga; kui mitte, fajansiga.
3. Vaatlus. Vaadake glasuurimata kohta, näiteks põhja tugirõngast. Portselani mass on tavaliselt tihedam, peenem ja ühtlasem; fajansi glasuurimata struktuur paistab sagedamini poorse ning teralisena. Täielikult läikiv pind üksi ei tõesta, et ese on fajansist.
4. Portselan on tavaliselt fajansist kallim, eriti kvaliteetsete nõude ja dekoratiivesemete puhul. Hind sõltub aga ka kaubamärgist, disainist, põletus- ja viimistluskvaliteedist.
5. Fajanssesemete soojusjuhtivus on tavaliselt portselanist väiksem, kuid kodune kuuma tassi katse pole alati usaldusväärne: tulemus sõltub seinapaksusest, sanga kujust ja joogi temperatuurist.

Kumb ese on parem, portselanist või fajansist? Portselan on tavaliselt kallim, kõvem ja vastupidavam ning selle veeimavus väiksem. Siiski ei saa öelda, et portselan oleks alati parem: dekoratiivesemete või soodsate nõude puhul võib ka kvaliteetne fajanss olla hea valik. Kui fajanssnõusse tekivad aja jooksul praod, ei tasu seda enam toidu ega joogi jaoks kasutada, sest pragusid on raskem puhastada ja neisse võib koguneda mustus.

Kui tähtsad on pikaealisus, väike veeimavus ja lihtsam hooldus, valitakse sagedamini portselan. Soodsama fajansseseme puhul tuleb vaadata tootjat, glasuuri kvaliteeti ja välimust: esemel ei tohi olla kilde, pragusid ega märgatavaid pinnakatte defekte.