Küttepuude kuupmeetri mass puuliikide järgi

Üleminek alternatiivsetele energiaallikatele juhib tähelepanu puidule. Just seda kasutasid meie esivanemad eluruumide kütmiseks ja toidu valmistamiseks. Ahjud, kaminad ja tahkekütusekatlad vajavad puitu ehk küttepuid. Taimed on aga erinevad ning eri ehituse ja keemilise koostisega puuliigid erinevad kütteväärtuse, massi, tiheduse ja niiskuse poolest.

Kui palju küttepuud kaaluvad?

Kuidas määrata ühe kuupmeetri küttepuude massi? Kas värskelt raiutud või kuivatatud halgude ostmisel on vahe? Seda aitavad mõista puidu tihedus, niiskus ja muud iseärasused.

Meie piirkonnas kasvab üle 200 puu- ja põõsaliigi. Need põlevad erinevalt: mõni kiiremini, teine aeglasemalt, üks annab palju ja teine vähem soojust. Kütmiseks tasub eelistada keskealist puitu, mitte liiga noort ega vana. Selline puit põleb kõige kauem ja eraldab rohkem soojust.

Eralduva soojuse hulk oleneb otseselt ka puidu tihedusest ja kuivusest. Kütmiseks peetakse sobivaks 15–20% niiskusega puitu, värskelt langetatud puus on aga vett vähemalt 50%. Osa soojusest kulub vee aurustamisele, mistõttu on niiskete halgude kasutegur märksa väiksem. Ka kuiva küttepuu mass on niiske omast oluliselt väiksem.

Puidu mass oleneb:

• puidurakkude ehitusest ja nende niiskusesisaldusest;

• puidu tihedusest;

• taimeosast: kõige raskemad on oksad ja kergem tüve alumine osa;

• soolade ja vaikude sisaldusest.

Küttepuu massi saab katseliselt määrata: kaalutakse teadaoleva ruumalaga väike puutükk ja arvutatakse selle tihedus massi ning ruumala suhtena. Praktikas pole seda alati mugav teha.

Arvutust lihtsustavad puidu keskmiste massiväärtuste tabelid. Siinsed väärtused kehtivad tinglikult 15–20% niiskusega materjalile. Tegelikult muudab niiskus küttepuu massi ja mahumassi märgatavalt, sest puidus on rohkem või vähem vett.

Puidu tiheduse ja küttepuude laadimismassi teatmeväärtused

Millised küttepuud on kõige paremad?

Kütteväärtuse poolest peetakse parimaks tammepuitu, millele järgnevad kask, haab ja mänd.

• Tamm sisaldab vähe vaiku ning annab tihedad, kaua põlevad ja suure soojuseraldusega halud. Igasugust küttepuud tohib põletada ainult korras tõmbe ja ventilatsiooniga, sest mittetäielikul põlemisel tekib ohtlik vingugaas.

• Kasehalud põlevad kaua ja ühtlaselt, kuid sisaldavad palju vaiguseid aineid ning tekitavad korstnasse tahma.

• Ka okaspuitu kasutatakse suure vaigusisalduse tõttu harvem.

• Paplipuid ei soovitata kütteks, sest need tekitavad ebameeldivat kibedat lõhna ja annavad vähe soojust.

Kõige parem on kasutada suure tihedusega lehtpuuhalge. Küttepuud peaksid olema kuivad, mitte värskelt raiutud. Niiskeid halge ostes maksate suurema veemassi eest, kuid saate vähem soojust.