Tolmu tihedus ja mass: tabel tolmuliikide järgi

Kodu koristades imestame iga kord, kust nii palju tolmu tuleb. Tihedalt suletud aknad ja uksed ei päästa mööblit, põrandat ega kardinaid tolmukihist. Tolmuimejaga puhastamine ja märgkoristus annavad ajutise tulemuse ning juba järgmisel päeval on samas kohas taas tolmukiht.

Eriti kannatavad koduse tolmu käes tuuliste stepialade ja tööstuslinnade elanikud. Õhus hõljub pidevalt tohutu hulk tolmu, mida inimesed sisse hingavad. See ladestub paksu kihina ning selle vastu aitab ainult korrapärane koristamine.

Kust tolm tekib?

Tolmuks nimetatakse mineraalse ja orgaanilise päritoluga väikesi osakesi, mis võivad kaua õhus hõljuda või pindadele settida. Olme- ja tööstusarvutustes pole tähtis üksnes tolmu mass, vaid ka osakeste suurus: peentolm on hingamisteedele ohtlikum kui jämedad osakesed.

Tolmuallikad jagatakse tinglikult looduslikeks ja inimtegevusest tulenevateks:

• Loodusliku päritoluga tolm. Siia kuuluvad mullaosakesed, tuhk, nõgi, mineraalsoolad, kõrbetolm ja orgaanilised jäägid, nagu epiteel, õietolm ning orgaanilise aine laguproduktid.

• Inimtegevuse tagajärjel tekkiv tolm: ehitus-, söe-, tsemendi-, puidu-, jahu-, keemia- ja metallurgiatolm ning muud tööstustolmud. Eriti ohtlik võib olla mürgiseid metalle, kvartsi, asbesti või keemiliselt aktiivseid aineid sisaldav tolm.

Kodutolmu koostis muutub suuresti olenevalt piirkonnast, ventilatsioonist, viimistlusmaterjalidest, lemmikloomadest, kütteliigist ning teede või tööstusettevõtete lähedusest. Tolm võib sisaldada mineraalosakesi, tekstiilikiude, õietolmu, nõge, nahaosakesi, kodutolmulesti ja nende elutegevuse jääke.

Kui palju tolm kaalub?

Nädalaga pinnale ladestuva tolmu kogus oleneb suuresti ruumist, õhutamisest, niiskusest, koristamisest ja väliskeskkonnast. Osakeste kuju, tihedus ja koostis võivad erineda, mistõttu määravad settimiskiirust peale tiheduse ka osakeste suurus, õhu liikumine ja niiskus.

Tihedust väljendatakse tavaliselt kilogrammides kuupmeetri kohta. Tolmu puhul ütleb selline väärtus üksi vähe. Seepärast on mugav vaadelda tolmu massi ehk tihedust grammides kuupsentimeetri kohta. Tööstustolmu puhul võib vaja minna väärtusi t/m³.

Sanitaar- või tööstushinnanguks ei piisa ainult tihedusest. Tähtsad on ka disperssus, keemiline koostis, kontsentratsioon õhus, kokkupuute kestus ja tööohutusnõuded.

Tabelis on esitatud majapidamistolmu ja mõne tööstustolmu liigi keskmised massi- ja tihedusväärtused.

Tolmu massi tabel liikide järgi

Tolmu kahjulikkus

Tolmu kahjulikkuse hügieeniline hinnang oleneb selle koostisest, osakeste suurusest ja kontsentratsioonist õhus. Eriti olulised on peened fraktsioonid PM10 ja PM2.5, mis võivad tungida sügavamale hingamisteedesse; seepärast ei näita tolmu mass üksi riskitaset.

Tolm võib põhjustada ärritust ja allergilisi reaktsioone. Kõvad mineraalsed ja metallurgilised osakesed võivad toimida abrasiivina ning keemilised lisandid võivad olla mürgised. Kodutolmus leidub tolmulesti, mikroorganisme ja allergeene, mistõttu tuleb riski hindamisel arvestada peale tiheduse ja massi ka tolmu päritolu.