Lubjakivi tihedus ja põhiomadused
Lubjakivi on karbonaatkivim, mis koosneb kaltsiidist ja lisanditest. Enamasti ei ületa lisandite sisaldus 5%; nende hulka kuuluvad dolomiit, liiva- ja saviosakesed ning organogeensed ained. Varem kasutati lubjakivi kõikjal skulptuuride ja stukkdekoori valmistamiseks ning hoonete ja kindluste rajamiseks.
Looduses leidub palju lubjakiviliike. Peamine liigitusalus on kivimi tekkekoht ja kujunemist mõjutanud tegurid. Selle järgi jagatakse lubjakivi kolme rühma: organogeenne, kemogeenne ja purdkivimiline. Kõige rohkem kasutatakse esimese ehk organogeense rühma lubjakive, sealhulgas kriiti ja karplubjakivi.
Lubjakivi peamised füüsikalis-keemilised omadused
Lubjakivil on palju erimeid, mistõttu võivad ka selle füüsikalis-keemilised omadused märgatavalt erineda. Põhinäitajad on toodud tabelis.
| Näitaja | Väärtus | Mõõtühik |
| Lubjakivi aine tihedus | 2,6 - 2,8 | g/cm³ |
| Lubjakivi mahumass | 1,65 - 2,75 | g/cm³ |
| Poorsus | 0,3 - 32 | % |
| Kõvadustegur | 110 - 180 | |
| Soojusjuhtivustegur | 0,25 - 2,8 | kcal/m |
| Survetugevus | 10 - 3000 | kg/cm² |
| Pehmenemistegur | 0,4 - 1 | |
| Temperatuurimuutuste taluvuse näitaja | 0,2 - 1 |
Selgitame mõne näitaja suurt vahemikku. Kõige väiksem lubjakivi mahumass 1,65 g/cm³ on iseloomulik ooliitsetele erimitele. Vähepoorne mikrokristalne lubjakivi erineb karplubjakivist, mille poorsus võib ulatuda 32%-ni. Üks tähtsamaid näitajaid on kuiva materjali survetugevus: karplubjakivil jääb see 10–60 kg/cm², mikrokristalsel lubjakivil aga 2500–3000 kg/cm² piiresse. Enamasti on väärtus 250–600 kg/cm².
Lubjakivi kasutatakse laialdaselt eri tööstusharudes. Seda vajatakse klaasi, paberi ja suhkru tootmisel ning metallurgias ja keemiatööstuses. Kõige ulatuslikumalt kasutatakse lubjakivi ehitustöödel: saetud kivina, suurte plokkidena, betooni täitematerjaliks mõeldud killustikuna, värvitööde pigmendina ning lubja ja tsemendisegu toorainena.
Korduma kippuvad küsimused
Kui suur on lubjakivi tihedus?
Lubjakivi aine tihedus jääb tavaliselt vahemikku 2,6–2,8 g/cm³. Mahumass võib olla väiksem ning oleneb suuresti poorsusest, kivimi liigist ja leiukohast.
Miks erineb lubjakivi mahumass aine tihedusest?
Aine tihedus iseloomustab tihedat mineraalset massi, mahumass aga arvestab ka kivis olevaid poore, pragusid ja struktuuri. Seetõttu on poorne karplubjakivi tihedast mikrokristalsest lubjakivist kergem.
Kus lubjakivi kasutatakse?
Lubjakivi kasutatakse ehituses, killustiku, lubja, tsemendi, klaasi, paberi ja suhkru tootmisel ning metallurgias ja keemiatööstuses.