Toornafta tihedus ja ühe liitri mass

Üks tänapäeva tähtsamaid maavarasid, „must kuld“, „maaõli“ ehk lihtsalt toornafta mängib maailma rahanduses olulist rolli. Nafta hind mõjutab nii üksikuid ettevõtteid kui ka tervete riikide majandust.

Naftat tunti juba mitu tuhat aastat enne Kristuse sündi. Seda kasutati muistse Babüloni ehitamisel. Vanad egiptlased palsameerisid naftaga surnuid, vanad kreeklased valmistasid sellest arvukates sõdades süütesegusid. Keskajal hakati nafta destilleerimissaadusi kasutama meditsiinis ja igapäevaelus.

Ingliskeelne sõna „petroleum“ tuleb väljendist, mille otsetähendus on „kiviõli“: petra tähendab kivi ja oleum õli. Saksa ja mitmes muus keeles, sealhulgas hiina keeles, tähendab nafta nimetus samuti sõna-sõnalt mäe- või kiviõli. Muide, just Hiinas puuriti 347. aastal esimene naftapuurauk.

Teadlaste väitel pärineb venekeelne sõna „neft“ assüüria sõnast, millel on sügavad araabia juured ja mis tähistab maast välja paiskunut. Teise versiooni järgi tuleneb see vana-iraani sõnast naft ehk „niiske, vedelik“.

Toornafta omadused

Toornafta on vedel õline süsivesinike ja nendega kaasnevate ühendite segu. See võib olla must, tumepruun, pruun, rohekas või kollakas ning tihedus jääb tavaliselt ligikaudu vahemikku 0,65–1,05 g/cm³. Tiheduse järgi liigitatakse nafta kergest raskeni: alla 0,83 g/cm³ tihedus on üldjuhul omane kergele naftale ja üle 0,86 g/cm³ raskele naftale.

Toornafta ühe liitri ja ühe kuupmeetri massi tabel

Nafta tihedus ei olene ainult temperatuurist ja rõhust. Orgaaniliste ühendite erinev koostis ning kogus määravad ka keemis- ja kristalliseerumistemperatuuri vahemikud. Arvestatakse veel järgmisi omadusi:

• parafiinisisaldus,
• nafta viskoossus,
• vaigu- ja asfalteenainete sisaldus,
• elektrijuhtivus,
• leekpunkt ja muud näitajad.

Huvitavaid fakte nafta kohta

• Paljud arvavad, et nafta tekkis eelajalooliste dinosauruste jäänustest. Tegelikult moodustasid lähteorgaanika põhiosa muistne plankton, vetikad ja muud mere mikroorganismid.
• Nafta ei asu maa-alustes järvedes ega jõgedes, vaid küllastab erilisi poorseid reservuaarikivimeid. Need moodustavadki naftamaardlad.
• Petrooleumivalgustuse areng vähendas nõudlust valgustites kasutatud vaalaõli järele, kuigi vaalapüügi vähenemise põhjused olid keerukamad ega piirdunud ainult naftaga.
• Naftatöötlemise algusaegadel peeti bensiini kaua kõrvalsaaduseks. Põhitoode oli petrooleum ning üleliigseid kergeid fraktsioone kasutati vähe või kõrvaldati ohtlikul viisil.
• Naftasaadusi leidub närimiskummides, huulepulkades, spordivahendites, näiteks pallides, reketites, suuskades ja kunstmurukattes, ning kalasöötades ja muudes kalastustarvetes.
• Naftakeemia saadusi kasutatakse plastide, sünteetiliste kiudude, teatavate kosmeetikakomponentide, pakendite, tehniliste materjalide ja paljude tarbekaupade valmistamisel.