Niklimaagi tihedus mineraaliliikide järgi

Nikkel on looduses üsna levinud element, mille sisaldus maakoores on 0,01% kogumassist. Puhta loodusliku metallina leidub niklit üksnes raudmeteoriitides, kus selle sisaldus võib ulatuda 25%-ni. Looduslikes tingimustes esineb nikkel ühenditena eri maakides.

Niklimaakide liigid

Kaevandamiseks ja töötlemiseks majanduslikult tasuvad niklimaagid jagatakse:

• sulfiidmaakideks;
• silikaatmaakideks.

Nikli, vase, väävli ja muude kaasnevate ainete tööstusliku tootmise peamised maagimineraalid on järgmised.

Pürrotiin ehk magnetpüriit

• Muutuva keemilise koostisega, eri koguses Ni, Co, Cu, Pb, Mo ja As lisanditega.
• Maagi praktiline tähtsus piirdub nikli, raua ja väävli tootmisega.
• Pürrotiini tihedus on 4,9–5,2 g/cm³.
• Hallikaskreem metalliläikeline mineraal on habras, hea elektrijuhtivusega ja magnetiliste omadustega.

Magnetiit kaasneva rauamineraalina

Magnetiit ise on rauamaak, niklimaagis käsitatakse seda kaasneva rauda sisaldava mineraalina, mis mõjutab tooraine tihedust ja töötlemist.

• Must kristalne mineraal metallilise või rasvavaiguse läikega.
• Magnetiidi tihedus on 4,9–5,2 g/cm³.
• Mineraalil on tugevad ferromagnetilised omadused, mis säilivad isegi liivaks jahvatamisel. See on mittemürgine, inertne ja looduses laialt levinud.
• Praktiline tähtsus on raua tootmine, Fe-sisaldus kuni 73%, ning sulatatud magnetiidist toodete, näiteks elektroodide valmistamine.

Pentlandiit ehk raudnikkelkolk

• Peenkristalne teraline pronkskollane tugeva metalliläikega habras mineraal, mida leidub pürrotiinimaardlates.
• Raudnikkelkolgi tihedus on 4,5–5 g/cm³.
• Magnetilised omadused puuduvad.
• Paljudes tööstuslikes vase-nikli sulfiidmaakides on pentlandiit peamine niklimaak. Need maagid võivad sisaldada ka vaske, koobaltit, plaatinametalle ja muid väärtuslikke komponente.

Kalkopüriit ehk vasemaak

• Peenkristalne kuldkollane mineraal, mida sarnasuse tõttu kullaga nimetatakse ka „kassikullaks“; sellel on erk roheka varjundiga metalliläige.
• Kalkopüriidi tihedus on 4,1–4,35 g/cm³.
• See on peamine vasemaagimineraal, mida leidub paljudes eri tekkega kivimistruktuurides.
• Mineraalisuletisi on leitud Kuu pinnase proovidest ja vääriskivide inklusioonidest.

Niklimaagi tihedus mineraaliliikide järgi

Haruldased niklimaagid on tööstuslikult teisejärgulised, sest neis ei ületa niklisisaldus 4,5%. Sellised on näiteks püriit, kubaniit ja kromiit. Sulfiidmaagid sisaldavad peale nikli, vase ja koobalti väärismetalle kulda ning hõbedat, samuti telluuri ja seleeni.

Niklimaagimaardlad seostuvad valdavalt eelkambriumi platvormide ja kristalsete kilpidega. Maagikehad esinevad kihtide, soonte ja läätsedena ning võivad olla kuni 50 meetri paksused. Lääne-Austraalias asuv Mount Keithi maardla on kõige paksem: selle paksus ulatub 300 meetrini.