Turba tihedus ja 1 m³ mass

Turvas on taimse päritoluga orgaaniline aine, mida inimesed on kasutanud sajandeid. Seda rakendatakse kütusena, kasvusubstraatide ja väetiste komponendina, loomade allapanuna ning teatavates ehituslahendustes soojusisolatsiooni- või täitematerjalina. Turvas tekib soostunud aladel taimestiku kogunemisel ja mittetäielikul lagunemisel.

Juba meie ajaarvamise alguses kirjeldas filosoof ja ajaloolane Plinius turvast „põleva maana“, teadmata veel selle rikkalikku keemilist koostist ning enam kui 35 tänapäeval eristatavat liiki. Alles 18. sajandil uuris saksa teadlane Degner turba ehitust mikroskoobiga ja lükkas ümber mitu ekslikku oletust selle päritolu kohta.

Turba teke

Turvas tekib peamiselt turbarabas, kuid seda leidub ka jõelammidel ja -orgudes. Suure niiskuse ning õhupuuduse tingimustes kogunevad surnud taimed ega lagune täielikult. Lagunemises osalevad aktiivselt mikroorganismid, selgrootud ja leostumisprotsessid.

Kuni 0,9 m sügavuses ülemises turvast moodustavas kihis jõuab lagunemisprotsess lõpule. Turbaks muutub umbes 30% lagunenud biomassist, ülejäänu mineraliseerub või leostub eri ühenditena. Tekkinud turvas vajub järk-järgult sügavamale, säilib õhupuuduses ja hoiab omadusi sajandeid.

Liigitus

Turvast liigitatakse fütomassi koostise, näiteks puude, rohttaimede ja sammalde, ning toitelisuse järgi:

• Rabaturvas. Suure happesuse ja väikese lagunemisastmega, suure veemahutavuse ning väikese tuhasisaldusega turvas.
• Hele raba- ehk siirdesooturvas. Lasundi ülemise kihi turvas, mille taimejäänustest on lagunenud umbes 15%. Ühe kuupmeetri mass on väike, 150–250 kg. Looduslikult seob see palju gaasi ja vett: 1 kg võib imada kuni 10 liitrit vett.
• Madalsooturvas. Kuni 30 000 aasta vanune peene, kerge ja niiske struktuuriga turvas. Taimejäänustest on lagunenud üle 15% ning huumusesisaldus on suur. Kuupmeetri mass on 350 kg/m³. Keskkond on nõrgalt happeline ja sisaldab rohkesti lämmastikku, fosforit, kaaliumi ning muud taimedele kasulikku orgaanikat.
• Kiudturvas. Eriliik, mis sisaldab selge kiudstruktuuriga taimi. Seda ei sõeluta ega vormita nagu teisi liike, vaid purustatakse väikesteks tükkideks.

Kui palju turvas kaalub?

Eri küpsusega turvas sisaldab erinevas koguses vett ja selle mahumass pole sama. Sama kehtib müüdava toote kohta. Tabelis on keskmised teoreetilised väärtused niiskuse järgi.

Turba tihedus ja mahumass ühe kuupmeetri kohta

Turba mahumass oleneb ka lagunemisastmest ja rühmast. Sama, kuni 85% niiskuse juures on rabaturvas madalsooturbast raskem, kuid üle 85% niiskuse korral muutub madalsooturvas raskemaks.