Rööpa mass ühe meetri kohta
Teadlaste oletuse kohaselt leiutati esimesed rööpad juba Vana-Egiptuses. Need olid sirged latid, mida mööda liigutati püramiidide ehitusmaterjale vedavaid kärusid. Teiste uurimuste järgi kasutasid puitrööpaid aktiivselt juba vanad roomlased. 16. sajandil võeti puidust juhikud kaevandustes vagonettide liigutamiseks taas kasutusele. 1767. aastal otsustas inglane Abraham Darby asendada oma kaevanduste teel puitrööpad malmrööbastega. Sellest algas raudteeliikluse ajastu.
Rööpaliigid
Tänapäeval on raudteerööpad kõigile tuttavad, kuid üksnes raudteevaldkonna asjatundjad teavad, kui palju kuju, pikkuse ja otstarbe poolest erinevaid rööpamudeleid leidub. Ka raudteerööpa mass pole neil ühesugune.
Rööpaid liigitatakse:
-
otstarbe järgi: raudtee-, kraana- ja trammirööpad ning vagoneti- ja ühendusrööpad,
-
kvaliteedikategooria järgi: termotöödeldud ja termotöötlemata rööpad,
-
poltliidete avade olemasolu järgi,
-
terase sulatusviisi järgi.
Materjalid
Rööpaid valmistatakse tavaliselt spetsiaalsest rööpaterasest. Selle kvaliteet oleneb standardist, otstarbest ja keemilisest koostisest, füüsikalised omadused aga metalli sisestruktuurist.
Süsinik annab terasele kulumiskindluse ja kõvaduse, kuid liiga suur süsinikusisaldus muudab materjali hapramaks, eriti kahjulike fosfori- ja väävlilisandite olemasolul.
Legeerelement mangaan suurendab terase kõvadust ja sitkust, räni parandab kulumiskindlust. Vanaadium ja titaan täiustavad sisestruktuuri.
Kui palju kaalub üks meeter rööbast?
Rööpa põhitähis koosneb suurest tähest või tähtedest ja numbritest, näiteks P65. Tähed näitavad profiili tüüpi või otstarvet, number on tavaliselt lähedane ühe meetri massile. Täpne väärtus tuleb võtta konkreetse profiili tabelist või standardist, sest tegelik mass oleneb ristlõikest, tolerantsist ja kulumisest.
-
Laia rööpmelaiusega raudteedele toodetakse rööpaid P43, P50, P65 ja P75. Neid kasutatakse ka pöörmetes.
-
Tähisega RP ning indeksitega 50, 65 ja 70 rööpad on mõeldud tööstuslikele laiarööpmelistele teedele.
-
Kaevandustele toodetakse tüüpe P33 ja P38.
-
Kitsarööpmelistele teedele kasutatakse kergeid rööpaid P11, P18, P24 ja P33.
-
Rasked kraanakonstruktsioonid paigaldatakse rööbastele KR70, KR80, KR100 ja KR120.
-
Trammiteedele on mõeldud rennrööpad T58 ja T62.
Raudteerööbaste massitabel
| Rööpaliik | 1 meetri mass | Rööpaliik | 1 meetri mass |
|---|---|---|---|
| P8 | 8,42 | P38 | 38,42 |
| P11 | 11,8 | P43 | 44,65 |
| P18 | 17,91 | P50 | 51,67 |
| P24 | 24,9 | P65 | 64,88 |
| P33 | 33,48 | P75 | 74,41 |
Kraanarööbaste massitabel
| Rööpaliik | 1 meetri mass |
|---|---|
| KR 70 | 46,10 |
| KR 80 | 64,24 |
| KR 100 | 83,99 |
| KR 120 | 113,47 |
| KR 140 | 141,7 |
Korduma kippuvad küsimused
Mida tähendab number rööpa tähises P65?
Tähises P65 näitab number ligikaudu rööpa ühe meetri massi ehk umbes 65 kg/m. Täpseks arvutuseks tuleb võtta väärtus profiili tabelist või standardist.
Miks väljendatakse rööpa massi kg/m, mitte ainult terase tiheduse järgi?
Rööpal on keeruka kujuga profiil, mistõttu oleneb mass ristlõikest ja mõõdutüübist. Terase tihedust vajatakse üldarvutuseks, profiilitabel annab aga praktilise meetrimassi.
Kas sarnase massiga rööpatüübid on omavahel asendatavad?
Ei. Raudteede, kraanateede ja trammiliinide puhul on peale ühe meetri massi tähtsad ka otstarve, profiil, tugevus ja standard.